Ära satu LEI koodi taotlemisel pettuse ohvriks!

Rahvusvaheline LEI register täitub kiiresti ning koodi taotlemisel tuleb olla üha ettevaatlikum.

 

Tänaseks on GLEIFi andmetel väljastatud juba rohkem kui miljon LEI koodi. Turule on tekkinud terve hulk erineva kvaliteediga koodide väljastajaid ning registreerimisagente, kelle töö tulemusena on LEI register andmetega täitunud. Suur arv potentsiaalseid kliente ja rahvusvaheline turg on aga hakanud turule meelitama ka pettureid. Juhime tähelepanu olulistele punktidele, mida tasuks LEI koodi taotlemisel meeles pidada:


1) Kontrolli koodi väljastaja või registreerimisagendi tausta.

Kodulehelt peab olema võimalik selgelt välja lugeda, kellele koodi registreerimise eest tasutakse ning millises riigis on see ettevõte registreeritud. Eriti oluline on see juhul kui koodi eest tasutakse ettemaksuna. See on oluline tagamaks, et registreerimisagent numbrit väljastamata rahaga ära ei kaoks ning talle usaldatud andmeid ei kuritarvitaks. 


2) Kas taotluse vorm on usaldusväärne?

Lakooniline taotluse vorm viitab, et agent ei kogu andmeid väga hoolikalt või tegu on lehega, mille eesmärgiks on ettevõtjatel raha välja petta. Esimesel juhul täitub rahvusvaheline LEI register ebapiisavate või valede andmetega, teisel juhul jääb ettevõtja üldse ilma koodita.


3) Milliseid dokumente ettevõtja peab täitma?

Kui lehel küsitakse volitust, juriidiliselt siduvat kinnitust või muid õigusi, tuleb hoolega lugeda dokumentide sisu. Kindlasti tasub ennast nõutavate dokumentide ja nende sisuga kurssi viia enne ettemaksuarve tasumist.


4) Kui pikaks perioodiks kood väljastatakse?

Koodi tellimisel ja hindade võrdlemisel tuleb kindlasti jälgida ka kui pikaks perioodiks kood väljastatakse. Ohumärgiks on kindlasti leheküljed, kus pakutakse koodi pikendamist rohkem kui aastaks. LEI register ei sisalda artikli kirjutamise hetkel ühtegi ettevõtet, kellele oleks LEI kood väljastatud pikemaks perioodiks kui 2 aastat ning kauemaks kui 2020 aasta on hetkel koodi otsustanud pikendada vähem kui 0.00001% ettevõtetest. Kui ettevõttele pakutakse koodi pikendamist pikemaks perioodiks kui üks aasta, tuleb reeglina arvestada ka riskiga, et raha võib jääda väljastaja või registreerimisagendi kontole ning viimase maksejõuetuse korral jääb kood lubatud ajaks pikendamata. LEI koodi pikendamine korraga pikemaks perioodiks kui aasta vähendab ka oluliselt andmete ajakohastust ning võib sellest lähtuvalt finantstehingute teostamisel probleeme tekitada.


 

Pärast LEI koodi kätte saamist väljastajalt on mõistlik kontrollida, kas rahvusvaheline LEI register sellist koodi ka tegelikult sisaldab. Samuti on võimalik kontrollida koodi kehtivuse kuupäeva. Rahvusvaheline LEI register on kõigile tasuta kättesaadav GLEIFi lehel.

Soovime kõigile ettevõtjatele turvalist koodi taotlemist ja sujuvaid finantstehinguid! Andke meile palun julgelt teada, kui olete Baltikumis LEI koodi taotlemisel hätta jäänud või pettuse ohvriks langenud.

LEI kood on alates tänasest kohustuslik!

Tuletame meelde, et alates tänasest on LEI kood* kõigile Eesti ettevõtetele väärtpaberitehingute tegemisel kohustuslik. See tähendab, et ettevõtetel ei ole enam võimalik börsil kaubeldavaid väärtpabereid ilma koodita osta ega müüa. Sinna alla kuuluvad kõik noteeritud aktsiad, võlakirjad ning börsil kaueldavad fondid (ETFid).

Ärilehe hinnangul vajab LEI koodi Eestis hetkel ligikaudu 15 000 ettevõtet, kehtivaid koode on Eestis väljastatud vähem kui 2200. Seetõttu võib eeldada, et MiFID II rakendumine tuleb paljudele ettevõtjatele väärtpaberitehingu korraldust esitades ebameeldiva üllatusena. Tuletisinstrumentidega kauplejad on õnneks LEI koodiga juba varasemalt tuttavad ning nende jaoks midagi ei muutu. Avalikult mittekaubeldavate (börsiväliste) instrumentide ostuks ja müügiks ei ole LEI kood vajalik.

Regulatsioonide muutusest lähtuvalt on kiiresti kasvanud LEI taotluste arv ning mitmete väljastajate juures on järjekorrad juba rohkem kui kuu aega pikad. Õnneks oleme leidnud mitmed kiired koostööpartnerid ning koodide väljastamine on seni õnnestunud reeglina samal tööpäeval. Ebameeldiva üllatusena peame tõdema, et mitmed väljastajad ei suuda anda adekvaatset infot järjekordade kohta ning seetõttu oleme ajutiselt mitme väljastaja poolt koodide tellimisest loobunud.

Eelmisel aastal olid BalticLEI klientideks valdavalt kohalikud aktiivsed investorid (kes kasutasid investeerimiseks valdusettevõtteid) ja privaatpankade kliendid. Väljastasime koodi mitmele vastloodud ettevõttele, suurima kliendi käive ületas aga 150 miljonit eurot.

 

Soovime kõigile ettevõtjatele edukat uut aastat ning murevabasid väärtpaberitehinguid!

 

*LEI kood ehk Legal Entity Identifier kood on ettevõtetele väljastatav rahvusvaheline identifitseerimistunnus, mille väljastab G20 riikide poolt asutatud GLEIFi sihtasutus. Finantsinstitutsioonid ja järelvalveasutused kasutavad LEI koodi väärtpaberitehingute osapoolte tuvastamiseks.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/65/EL (MiFID 2) on alates 3. jaanuarist 2018 LEI koodi kasutamine kõigi tehingute puhul kaubeldavate väärtpaberitega Euroopa ettevõtetele kohustuslik. Sinna alla kuuluvad ka näiteks kõik Tallinna börsil kaubeldavad aktsiad. Palun loe lähemalt meie korduma kippuvate küsimuste sektsioonist ning Eesti Finantsinspektsiooni juhendist.

LEI kood muudab väärtpaberitehingud sujuvamaks

Väärtpaberitega arveldamisel on seni olnud üheks oluliseks kitsaskohaks vastaspoole tuvastamine. Kontohaldurpangad on kohustatud identifitseerima enda kliendi ning tehinguid vahendades kindlaks tegema, et väärtpaberid jõuaksid õige vastaspoole väärtpaberikontole. Sellega seotud protsessid on pankade jaoks olnud tõeline peavalu ning suur kuluartikkel.

Kui investor astub esimest korda pangauksest sisse ning soovib väärtpaberitega tehinguid tegema hakata, peab pank alustuseks kindlaks tegema, kellega on tegu. Selleks esitab investor pangale hulga andmeid, mille vaatavad panga vastavuskontrolli töötajad läbi ning sisestavad panga infosüsteemidesse ja avavad keskdepositooriumis väärtpaberikonto. Eraisikute puhul on tuvastamise aluseks isikukood – unikaalne number, mis on iga inimese jaoks kordumatu ning võimaldab kiiresti riiklikest registritest infopäringuid teha. Ettevõtete puhul on Eestis sama otstarbe jaoks kasutatud registrikoodi, mis on samuti igal ettevõttel unikaalne. Registrikoodi alusel kontrollib pangatöötaja avalikest andmebaasidest, kas ja kus selline ettevõte tegutseb ning kellel on õigus juriidilist isikut esindada. Suureks probeemiks on aga teiste riikide ettevõtete tuvastamine. Pankadel on tehniliselt väga keeruline kontrollida mõnes teises riigis või õigusruumis registreeritud ettevõtet ning seda unikaalselt defineerida. Isegi registrikood ei ole erinevate riikide lõikes kordumatu ning sama registrikoodiga võib erinevates riikides olla asutatud mitmeid ettevõtteid. Seetõttu on ettevõtte tuvastamiseks kasutatud ka teisi tunnusnumbreid, nagu näiteks Thomson Reutersi IDd, Bloombergi IDd või käibemaksukohuslase numbrit. Iseenesestmõistetavalt on piiriüleselt ettevõtete tuvastamine olnud keeruline ning seetõttu kontohaldurpankade jaoks ka arvestatav kuluartikkel.

Väärtpaberitehing LEI koodi süsteemis.

Standardiseeritud süsteemi puudumise tõttu on erinevad kontohaldurpangad juurutanud terve hulga erinevaid praktikaid, kuidas investorit defineerida ning panga infosüsteemides kajastada. Erinevad kontohaldurid saavad kokku väärtpaberiturul, kus haldurid peaksid suutma sobitada kokku väärtpaberite ostja ja müüja rekvisiidid. Kuna aga klientide tuvastamise loogika on kontohaldurite lõikes erinev, on väärtpaberitehingute korrektne teostamine osutunud tihtipeale suhteliselt keeruliseks. Probleem ei piirdu ainult kontohaldurpankadega – isegi keskdepositooriumite lõikes on praktika täiesti erinev ning väärtpaberiomanike nimekirja fikseerimine registris võib osutuda oodatust raskemaks.

Siinkohal ongi finantssektor kokku leppinud, et kasutusele tuleb võtta ühtne tunnus – LEI kood. Selle süsteemi puhul on katusorganisatsiooni poolt atesteeritud koodide väljastajad kontrollinud ettevõtte rekvisiite kohalikust andmebaasist ning ettevõtte juba defineerinud. See muudab kontohalduri jaoks kliendihanke märksa lihtsamaks. Samuti on sellest lähtuvalt märksa lihtsam väärtpaberitehingutes vastaspoole defineerimine, kus ärinime ja kohaliku registrikoodi asemel hakatakse alates 2018. aastast kasutama samuti LEI koodi.

Tänu sujuvamatele väärtpaberitehingutele ning kliendihankele peaks vähenema kontohaldurpankade kulubaas. McKinsey poolt tehtud uuringute alusel hinnatakse, et LEI koodi süsteemi adapteerimisega väheneb kontohaldurpankade kulubaas ligikaudu 10%. Kuigi esialgu maksab LEI süsteemi kasutusele võtmise kinni investor, võiks standardiseeritud süsteemist tulenev efektiivsuse kasv tulevikus kajastuda kontohaldurite hinnakirjas ning väärtpaberitehingutega seotud kulusid vähendada.